Maa

Meie koduplaneet on kosmosest vaatates väga ilus. See on seoses atmosfääri  ja vesikonna olemasolule. Maal kulub umber päikese täistiiru tegemiseks 365,26 päeva. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu, suuremaid kaaslaseid Päikesesüsteemis.

Maatuum koosneb peamiselt rauast (või niklist), oletatakse, et ka mõned kergemad elemendid on hulgas. Temperatuur keskmes on kuumem, kui Päikese pinnal - 7500 Kelvinit. Teistes kihtides leidub m.h. räni, magneesiumit, kaltsiumit, alumiiniumit ning hapnikku.


- 34.6% Raud
- 29.5% Hapnik
- 15.2% Räni
- 12.7% Magneesium
- 2.4% Nikkel
- 1.9% Väävel
- 0.05% Titaanium

Maa suurim erinevus teistest planeetidest on maakoore jaotumine laamadeks, mis liiguvad ringi iseseisvalt kord eemaldudes üksteisest, siis jälle kokkupõrgates, tekitades maavärinaid jms.
Tuntumatele laamadele on antud ka nimetused: Põhja-Ameerika Laama, Lõuna-Ameerika Laama, Antarktika Laama, Euraasia Laama, Aafrika Laama, Inda-Austraalia Laama, Nazca Laama ning Vaikse Ookeani Laama.

Maapind on väga noor. Astronoomiliste standardite järgi väga lühikeste 500 miljoni aasta jooksul on erosiooni ning tektoonika protsessid on purustanud ning uuesti loonud enamiku maapinnast, seega on kadunud igasugused jäljed varemast pinna ajaloost (näiteks löögikraatrid). Maa vanuseks loetakse 4,5-4,6 miljardit aastat, teadaolevad vanimad kivimid pärinevad 4 miljardi aasta tagustest aegadest, isegi juba 3 miljardi aasta vanuste kivimite leidmine on haruldane sündmus. Vanimad leitud fossiilid on 3,9 miljardi aasta vanused.

71 % Maa pinnast on kaetud veega, andes Maale erilise staatuse - ainus planeet kus vesi saab pinnal eksisteerida vedelas olekus (oletatakse siiski, et ka Titaani pinnal on vedelat etaani või metaani ning vett Euroopa pinna all).

numbrites:

 Diameeter: 12 753 km

 Mass: 5,98 *10´24kg

 Orbitaal kiirus: 29,8 km/s

 Paokiirus: 11,19 km/s

 Raskuskiirendus:9,78 m/s
 Kaugus Maast:
 
 Temperatuur:
   -89 kuni +57c
 Kaugus Päikesest:
 146 000000 -152 000000 km (1 AU)
 Kaaslaseid: 1
 Maa ja ookeani suhe:  
 1 / 2,423